Eve metsamaja

Jälle üks talveõhtu vajalik tegevus.  Enne lumetulekut tarisin õuest tuppa kuivama täispuidust lillekastid. No teate, vihma käes seisnud, ise ainult meetri jagu pikad ja 25 cm laiad kuid  märjast peast väga rasked.   Ausalt mõnikord hakkab juba tüütuks muutuma see asjade ühest kohast teise tõstmine, aga no õues varju all need ei kuiva ju. Ja nüüd on see punane värv vaja ära kasutada, leidsin siis tollele veel ühe otstarve. Enne olid kastid musta ökopeitsiga ära võõbatud (see sama, mis maja pealgi kasutatud on), nüüd aga katsin need betooni/kivi värviga. Selline kilekiht tekkis pinna peale. Eks näis, kas kannatab nüüd rohkem õues olemist. Seest katsin lillekasti mullikilega, mille klammerdasin külgedele. Kile sain ühest postipakist, mille alles jätsin. Põhja on puuritud 3 suuremat auku tavalise puidupuuriga vee äravoolu tarvis. Siis veel paar kruvi laudade kinnituseks, ja oligi valmis.   Põhjas olid enne 25x50 jalad, kuid nüüd andsin neile sangadena uue ameti. Kasti j...

Juba pikemat aega soovisin oma linnumajakesed ära renoveeerida. Ühe puidust ostsin poest ja teise sain kingituseks. Nagu teada, muutub aja jooksul katmata puit ilmastiku tõttu halliks, no täna siis võtsin lõpuks ette selle renoveerimise.     Kodus oli helerohelist värvi ja punast värvi , täpselt paras ära kasutada (kuigi jah, mitte purgi lõpuni), sest vaja läks ainult paar pintsli täit. Värvid olid ühe teise projekti jäägid, mis käiku ei läinud. Ja kui juba on värvid kodus, on mul alati ka pintsleid. Eelnevalt lihvisin masinaga küljed üle, toksisin püstolinaelad sisse, mis välja upitasid ning kopsisin karkassi paremini kinni. Viimaseks eemaldasin linnumaja katust kinni hoidnud tükikese paela, mis ka lahti oli.   Üks hea nõuanne, kes peaksid talu pidama hakkama, eriti loomapidamist . Paar väiksemat ja keskmist karabiini on igasugu söödanõude ja ämbrite riputuseks hea kodus hoida, neid läheb alati vaja. Samuti nööri ja ketti , oleneb siis, millega soovitud asjad üles ...

Kuidagi on sattunud nii, et oma reisid teen ma ikka üht ja sama rada pidi.  Kui teed talvel puhtad, ilm on ilus  ja sügisel kruusateedel sopauputust pole, lähen ikka "metsa" kaudu, nagu ma seda nimetan. Paberi peal lühem kuid tegelikkuses ajab metsateel üks kurv teist taga ja ajavõitu pole, kui just Tänakut mängida ei soovi. See-eest pakub otsem tee alati miskit ilusat vaatamiseks. Põdrad ja kitsed on igapäevased juba. Kuigi olen täheldanud, et kitsi on viimase kahe aastaga vähemaks jäänud. Karjasid polegi enam näinud, ainult mõned paarid liikvel. Põdra kohti tean juba kolme. Kährikute ja jänestega on nats halvem. Neid on kahes kohas aktiivselt liikvel. Eelmine aasta õnnestus tervet pesakonda kährikuid kohata. Küll nad olid nunnud. Aga miskipärast on ta ka kanadega lautades kohe kohal. Ma nagu polegi peale sattunud, mida ta seal nuhib. Kanu või mune. Tihti on selline ebaloomulik tunne, et tõesti, olen metsloomale nii lähedal.  Ka see ilus põdrake ei jooksnud, kui ma...

     Kes kardab, et talvel saab töö talus pikkadel pimedatel päevadel otsa, see eksib. Kui just mittemidagi tehes ei loodeta miskit tehtud saada, siis on jah asjad teisiti.      Nood toolid sain Jõgevalt umbes aasta tagasi teisest perest, olid need sinnagi annetuse korral jõudnud. Seisid kurvalt kuuri all, kuniks küsisin endale. Muidu terved, aga ajaga löövad liimitud kohad ikka puitosadel vahest lahti. Stiililt meenutavad kangesti Hispaania ja Portugali kandis olevaid toole, millel muidu punutud nööridest põhjad, aga nende peal väga kõva istuda. Kuna see hele kate märgistati koheselt sopaste käppadega kasside poolt ära, siis täna vahetasingi selle halli katte vastu. Samuti on nüüd toolijalgadel pehmed mööblipadjad all. Jube hea libistada mööda põrandat. Istumisel on nats ebamugavad, sest istumisala on pisike ja kontoritooliks päris ei sobi, kuna sirge ja kõrge seljatugi kuid hommiku-lõuna-õhtusöögi jaoks täitsa sobilikud. Kui nüüd PVA liimi üles leiaks, sa...

          Sellest hetkest alates, kui maja ostsin, olen alati tahtnud teada, mis siin enne tehti ja kuidas elati. Väikesed väljakaevamised on näidanud nii mõndagi. Ja ega ma mööda väga ei pannudki. Leidsin aiapiirdeid, kasvuhoone, loomade aediku. Hobuseraud mullas oli kindel märk ka hobuse kohalolekust, kuigi seda oli ainult üks. Kaks kuivanud lambanahka ja kasevihad lakas vihjasid, et ka lambad olid olnud siin. Kui palju, ei teadnud. Siis olid kindlasti lehmad, ning sigade ala lauda tagumises nurgas. Ja nagu ikka kohane, tulevad inimesed, tuleb ka uudishimu. Jutud üksikust naisterahvast metsas olid selleks ajaks juba lahti läinud, kui maa kevadel ära sulas. Huvilisi, kes mööda sõites hoo maha võtsid, oli ja on küll ja veel. Kuna selles majas elektrit polnud pikka aega (see tuli hiljem, 1980), kujutasin ette, kuidas asjad siin enne olid. Minu ajastu inimesed on palju päevi pidanud kütte või elektrita elama, seega olen sellega harjunud ning minu valikul ei o...

 Alustuseks soovin kõigile jätkuvat ja paremat uut aastat! Sellest on siis üsna mitmeid aastaid, kui alustan jälle blogi kirjutamist. Filmimisega on mul halvasti, nii et jään kirjaniku rolli. Minu majapidamises on nüüd loomad. Nagu igale ideoloogilisele talule omane, on siin mingit sorti karvade, sõrgade või sulgedega tegemist. Kolm kassi ja nats lambaid. Tänan, koera hetkel ei soovi, eriti veel suuri. Minu äranägemise järgi peaksid kõik taimed ja loomad olema minu jaoks praktilise suunitlusega ehk et tal on peale ilu ka mingi otstarve.  No teate küll, kass püüab hiiri. Kuna minu kogemus on näidanud, et suures jaos üks kass sellega hakkama ei saa, on mul neid igajuhuks kolm. Ja minu jonni peale, on nad kõik hiiri, mutte ja mügrisid püüdma õppinud. Ja mind on siin üks. Sest teist mind pole olemas. :) Talv on täiega õues, saab nii lund rookida, kui ka lumememme teha. Suusatamiseks oleks superhea ilm, aga mul pole suuski. Ja radu pole ka, nii et eks näis, kui kaua võtab aega, et ...