Sellest hetkest alates, kui maja ostsin, olen alati tahtnud teada, mis siin enne tehti ja kuidas elati. Väikesed väljakaevamised on näidanud nii mõndagi. Ja ega ma mööda väga ei pannudki. Leidsin aiapiirdeid, kasvuhoone, loomade aediku. Hobuseraud mullas oli kindel märk ka hobuse kohalolekust, kuigi seda oli ainult üks. Kaks kuivanud lambanahka ja kasevihad lakas vihjasid, et ka lambad olid olnud siin. Kui palju, ei teadnud. Siis olid kindlasti lehmad, ning sigade ala lauda tagumises nurgas. Ja nagu ikka kohane, tulevad inimesed, tuleb ka uudishimu. Jutud üksikust naisterahvast metsas olid selleks ajaks juba lahti läinud, kui maa kevadel ära sulas. Huvilisi, kes mööda sõites hoo maha võtsid, oli ja on küll ja veel. Kuna selles majas elektrit polnud pikka aega (see tuli hiljem, 1980), kujutasin ette, kuidas asjad siin enne olid. Minu ajastu inimesed on palju päevi pidanud kütte või elektrita elama, seega olen sellega harjunud ning minu valikul ei o...
Kommentaarid
Postita kommentaar