Lillekastide renoveerimine

Jälle üks talveõhtu vajalik tegevus. 

Enne lumetulekut tarisin õuest tuppa kuivama täispuidust lillekastid. No teate, vihma käes seisnud, ise ainult meetri jagu pikad ja 25 cm laiad kuid märjast peast väga rasked. 

Ausalt mõnikord hakkab juba tüütuks muutuma see asjade ühest kohast teise tõstmine, aga no õues varju all need ei kuiva ju. Ja nüüd on see punane värv vaja ära kasutada, leidsin siis tollele veel ühe otstarve.

Enne olid kastid musta ökopeitsiga ära võõbatud (see sama, mis maja pealgi kasutatud on), nüüd aga katsin need betooni/kivi värviga. Selline kilekiht tekkis pinna peale. Eks näis, kas kannatab nüüd rohkem õues olemist.

Seest katsin lillekasti mullikilega, mille klammerdasin külgedele. Kile sain ühest postipakist, mille alles jätsin. Põhja on puuritud 3 suuremat auku tavalise puidupuuriga vee äravoolu tarvis. Siis veel paar kruvi laudade kinnituseks, ja oligi valmis. 

Põhjas olid enne 25x50 jalad, kuid nüüd andsin neile sangadena uue ameti. Kasti jalad tegin uued, 50x50 prussist. Mul need kastid seisid trepi peal lageda taeva all, kõrgemad jalad annaks natuke parema kaitse otsese vee eest, mis pritsib maapinnalt kastide peale.

Tegelikult aretasin toopäev mingeid lillekaste akende alla, ja kui need valmis olin ehitanud, siis sain aru, et sellist raskust ma maja külge ei kinnita. Tuleb teha väiksemad ja kergemad. 

Eks näis, mis mu väike peake selleks ajaks välja mõtleb, kui selle tegevuseni jõuan.

Ausõna, mul siin plaani pole, et miskit-keskit peab selleks kuupäevaks valmis saama. Asjad valmivad siis, kui nad valmivad, sest õhtuhämaruses pole just kõige parem sentimeetriseid naelu-kruve otsida ja kinni kruvida.

Minu arvates kukkus päris armas kastike nüüd välja. Hakkab teine kohe silma.

Tegutsemisteni,

Eve