Tähtsad külalised

    

    Sellest hetkest alates, kui maja ostsin, olen alati tahtnud teada, mis siin enne tehti ja kuidas elati. Väikesed väljakaevamised on näidanud nii mõndagi. Ja ega ma mööda väga ei pannudki. Leidsin aiapiirdeid, kasvuhoone, loomade aediku. Hobuseraud mullas oli kindel märk ka hobuse kohalolekust, kuigi seda oli ainult üks. Kaks kuivanud lambanahka ja kasevihad lakas vihjasid, et ka lambad olid olnud siin. Kui palju, ei teadnud. Siis olid kindlasti lehmad, ning sigade ala lauda tagumises nurgas.

Ja nagu ikka kohane, tulevad inimesed, tuleb ka uudishimu. Jutud üksikust naisterahvast metsas olid selleks ajaks juba lahti läinud, kui maa kevadel ära sulas. Huvilisi, kes mööda sõites hoo maha võtsid, oli ja on küll ja veel.

Kuna selles majas elektrit polnud pikka aega (see tuli hiljem, 1980), kujutasin ette, kuidas asjad siin enne olid. Minu ajastu inimesed on palju päevi pidanud kütte või elektrita elama, seega olen sellega harjunud ning minu valikul ei ole elektriliitumist siia ise soovinud pärast selle üüratut hinnapakkumist EE poolt.

Maja tausta uurides, sain teada, et see pere, kes siin eelnevalt elas, on lausa samas maakonnas täiesti alles. Ajasin asja niikaua, kuni osa perest tuli mulle ka külla esimest korda 2024 a suvel, 2025 a jõulude aeg ja täna juba kolmandat korda. Terve pere pole veel kohal käinud, kuid küll leiame ka selle aja. Me räägime siis kolmandast põlvest, kes lõpetas siin talus elamise u 1998 aegu. Sellest ajast peale seisis maja tühjana kuni mina selle ostsin.

Seekordne perepoja külaskäik oli minu jaoks suure tähtsusega. Sest sain näha ja katsuda maja alguslugu tähtsatel paberitel ja fotodel, mida arvasin kadunud olevat. Kuigi Avinurme Ajavakast ja kohalikust Piilsi Külaseltsi käest sain vihjeid korduvalt.

1933 aastal sõlmiti esimene maa rendileping, talumaja siis veel ei olnud. Maa kuulus tolleaegsele Avinurme mõisale, mis põles aga maha 1905 ja 1906 jagati maad talupoegadele. (Siinkohal tuleb hetkel paus kuna soovin teada saada, mis 1906 ja 1933 vahel toimus)

Ümberkaudset elu uurides on teada, et seesama küla on vahetanud kuuluvust valdade lõikes mitmeid kordi, küll jagati seda siiapoole ja sinnapoole. Sellest kindlasti tuleb ka eraldi juttu, kui pilt selgem.

Tänaseks aga olen tutvunud toreda perega, kellega kindlasti muljetame veel.

Järgmise kirjani,

Eve